Mis asi on DV?
Posted by Peeter Marvet, 2.12.01 at 12:25:23.
Algselt DVC ehk Digital Video Cassette nime all alguse saanud DV ehk digital video on praeguse seisuga kõige laiemalt levinud digitaalne videosalvestusstandard maailmas -- ja seda tänu heale kvaliteedile ja madalale hinnale. Algselt kodukasutuseks mõeldud DV võtsid peagi kasutusele ka proffimad tegijad: 3 CCDga Sony VX1000 oli üks kahest maailma esimesest DV-kaamerast ja seda näeb siiamaani vilksamisi nii Discovery kui BBC saadetes lisakaamerana saatejuhi käes (või siis temaga koos näiteks hävituslennukit testimas ;-). Tarbijale ehk consumer'ile mõeldud ja proffile sobiva tehnika jaoks on lausa oma nimetus: prosumer.
Kui siiani oli koduvideo-kaamera (hinnaklass alla 1000$) ja profikaamera (paarkümmend tuhat $) vahe üheselt arusaadav, siis DV jääb kvaliteedilt ka meil Eestis kasutatava profistandardi Beta SP'ga üsna ühe pulga peale -- tõsi küll, seda vaid videopildi lindile kirjutamise osas, sest profikaamera optika maksab endiselt 4-5 kodukaamera hinna ja on seda raha ka igast asendist väärt. Kui aga valida mõni kallimat sorti DV-kaamera ning pöörata filmides tähelepanu valgustusele ning kasutada veidi profimat helitehnikat, võib keskmise vaataja vabalt ära petta. Minu meelest vähemalt.
Kaamerad?
Tuntuimad prosumer-nimed on Sony VX1000 (nüüd küll juba väljas VX2000) ja Canon XL-1 (nüüd juba ka profim XL-1s). Tuleb muidugi tunnistada, et need on hinnaklassis mis läheneb pigem 100tuh kroonile...
Mille peale salvestatakse?
Digitaalne tekitab sageli mõtte, et DV-kaamera peaks salvestama videot mingile kettale. Paraku mitte -- kuniks kõvaketta-tehnoloogia järgi jõuab (1 tund digivideot on umbes 12GB!), on meediaks ikka kassett. DV-kassett on 1/4 tollise metal-evaporated lindiga (6,35mm) ja oma suuremas inkarnatsioonis mahutab üle nelja tunni, kaamerates on aga harilikult kasutusel väiksem kassett mida tuntakse MiniDV nime all ja mis mahutab kuni 80 minutit videot. Sama DV formaati salvestavad ka mõned Digital8 nime kandvad Sony kaamerad 8-mm lindile (Hi8, Video8).
Lisaks võib kohata nimetusi nagu DVCAM, DVPRO jt -- reeglina on tegemist sama DV-formaadiga mida kirjutatakse lindile veidi hõredamalt, eesmärgiks mõistagi töökindlus.
Mida salvestatakse?
DV on kadudega kompressioonialgoritm, mis varieerib pakkimiskvaliteeti tagamaks alati 3,6MBps andmevoogu ja annab tulemuseks mahu vähenemise suhtes 5:1.
Kuidas arvutisse saab?
Kõigil (onju?) DV-kaameratel on küljes IEEE 1394 / FireWire / iLink pesa ja selle kaudu saab lindil oleva (või ka parasjagu filmitava) pildi arvutisse kopeerida. Erinevalt analoog-kaameratest, mille puhul ümberlindistamine tähendas alati ka kvaliteedi langemist, on sedapuhku tegemist tõesti 1:1 andmete kopeerimisega lindilt kõvakettale. Tänu sellele ei ole arvuti osas ka muid olulisi nõudmisi kui IEEE 1394 kaardi olemasolu (hinnad alates 600kr) ja korralikumat sorti kõvaketas (et suudaks kirjutada 3,6MBps -- enamus tänapäevaseid kettaid saavad sellega hakkama, muidugi eeldusel, et Win kasutab kirjutamisel DMA'd). Video kirjutatakse kettale DV-formaadis AVI-failina.
Kuidas videot lõikuda saab?
Enamuse IEEE 1394 kaartidega tuleb kaasa ka mingi odav videoeditor mis heal juhul oskab video ka filmimisel tehtud start-stop alusel klippideks jagada. Klippe saab algusest ja lõpust lühemaks lõigata või poolitada, nende vahele saab lisada üleminekueffekte ja peale tiitreid. Tulemuse saab kas renderdada uueks AVI-failiks või siis RealVideoks, MPEG'iks vms.
Kuidas oma digi-koduvideot sõpradele näidata?
Selle võib (a) salvestada tagasi MiniDV / Digital8 lindile, (b) enamusel kaameratel on ka composite / S-Video väljundid mille kaudu saab salvestada ka nt VHSile, (c) RealMedia, WindowsMedia, MPEG võib teha kvaliteeiga mis sobib veebi riputamiseks (d) ja loomulikult saab parima tulemuse, kui kvaliteetne DV video renderdada kvaliteetseks MPEG-1 (VideoCD) või MPEG-2 (SuperVideoCD, DVD) videoks ja plaadile põletada ning hiljem DVD-mängijaga vaadata.
(c) 2012 - Tehnokratt MTÜ
|
